Olen käinud surfimas, TaiChi treeningus ja inimestega kokku saanud. Hetkel sõidan bussiga pealinna Dhakasse. Seal kohtun paari sõbraga ning lisaks ühe kangaärimehega, kes sooviks oma toodangut ka Eestisse müüa.

Ami Bangladeshka valobashi.
Nüüd olen ka üleküllase tähelepanu ja metsikute käitumisega harjunud ning peab tunnistama, et on palju meeldivam kui kuskil Inglismaal, kus inimesed pigem võõristavad kui tulnukast huvituvad. Siia tahaks mõne aasta pärast tagasi tulla talve veetma.

Bangladeshi keel on rääkijate arvult 6. maailmas (2. kohal Indias) ja Eesti inimesele Hindist erinevalt väga suukohane. Keele oskamine on siin tohutuks eeliseks. Juba alustades sellest, et hinnad on enamus paikades fikseerimata ning määratakse vastavalt näole.

Bangladeshi lipp on roheline 5x3, keskel suur punane päiksekera. Tõepoolest on tegu väga rohelise loodusega kohaga. Traditsiooniline elu on loodusega piisavalt harmoonias, et maakohad on looduse hävitava stiihia eest kaitstud. Samas, mõni asi on ikka päris kehvasti korraldatud, näiteks minupoolne halb nali on "kas Bangladeshis leidub ühtegi prügikasti?" Üldiselt prügi visatakse sinna kus ta tekib ning mõnel pool asulas bufferdatakse seda lehmadele söömiseks mõeldud nurgakestes. Selle korralduse eeliseks on, et vähegi söödav kraam eemaldatakse lehmade, kitsede, koerte, vareste, kanade ja teiste loomade poolt. Paraku iga öö kuni varase hommikuni välja põletatakse tänaval kogu selleks sobiv kraam (plastik jms.) sooja saamiseks. Valitsus ei võta olukorra muutmiseks midagi ette. Teisest küljest, bensiin on kõrgelt maksustatud ning tänaval liiguvad põhiliselt elektrimootoriga rikšad. Mootorrataste maksimaalne kubatuur on 175ccm. Kõige iseloomulikumaks transpordivahendiks on kondimootoriga kolmerattalised, mis on ju enamgi loodussõbralikud.

Kui kuu-kahe pärast Eestisse naasen, hakkan ilmselt kahe ettevõtmisega tegelema. Esiteks päikeseenergia valdkond, millega seoses saaks ka objektidel käia. Teisalt veidi morbiidsema äriga, mis hakkab oma tegevuse käigus inimelusid nõudma. Selle äri legitiimsuse mõistmiseks vajaliku arusaama levimise käigus venivad nii mõnegi koljud suuremaks, et vajalikku avaramat mõtlemist mahutada. Ise olen ideest vaimustuses ning arvan, et tegu saab olema "Eesti Nokiaga". Igavust igatahes karta ei ole.