ehk Siim laseb mäest alla :)
vajuta siia
Saturday 12 July 2008
Sunday 6 July 2008
Uus postitus? Misasja?
Kolme päeva pärast on täpselt pool aastat viimasest postist möödas. Ja ma olen IKKA VEEL Saksamaal. Aga mitte kauaks. 16. juulil lendan kallile kodumaale suve nautima :)
Võtaks siis kuidagimoodi selle olemise siin paari sõnaga kokku, mis paneks siis sellele blogile punkti. Nagu visad külastajad on märganud, suurt blogijat minust ei ole. Samuti ei ole eriti võimalik välja vabandada, et ma inimestega vähe kontakti hoidsin. Eks tuleb ennast lihtsalt parandada.
Paneks siis selle Furtwangeni paari lausega paika. See on väike linnake, siin on KOGU AEG ühed ja samad inimesed. Siin on ainult 3 või nii pubi, kus ka aeg-ajalt peod toimuvad. Vaheldust on vähe. Ühistransport ei ole soodne ning samuti ühendused on halvad ja/või aeglased. Meesterahvaste kurvastuseks on naissooesindajad masendavas vähemuses ning ainult väike osa nendest vähestestki ei võta silmanägemist ära. Jah, ma olen mitmekordselt pimedaks jäänud :S
Kas ma tõesti olen ainult negatiivsetest asjadest rääkinud? Palun pange see homme algava eksamisessiooni arvele.
Okei... miks ma virisen? Sest ma võtsin endale eesmärgiks teha oma kahe viimase semestri ained siin ära. NING ma elan keskusest kõva 20min kaugusel. Seega suhtlemisvaegus on kõvasti tunda andnud (mitte, et ma oleks selle ajendil väga palju kodustele helistanud, ega?).
Aga muidu olen rahul. Peale sellist kriitikat selline järeldus? Okei, positiivsed küljed jäid muidugi mainimata :) Ülikool on väga tasemel. Õppejõud on pühendunud. Tudengiga arvestatakse. Välistudengite eest kantakse väga head hoolt. Välistudengeid on palju, seega ka kultuuriliselt hariv kogemus. Kaastudengid ei ole (enamjaolt) volaskid. Looduskaunis koht. Inimesed on sõbralikud.
Jah, ei olegi ju nii hull. Igatahes 2 semestrit oli täielik maksimum, mis siin olla tasub. Selle ajaga on Furtwangen ennast täiesti ammendanud.
Pikk jutt, kehva jutt. Lõpetuseks lisan veel ühe pildi Ida-Saksa turistidest.
Võtaks siis kuidagimoodi selle olemise siin paari sõnaga kokku, mis paneks siis sellele blogile punkti. Nagu visad külastajad on märganud, suurt blogijat minust ei ole. Samuti ei ole eriti võimalik välja vabandada, et ma inimestega vähe kontakti hoidsin. Eks tuleb ennast lihtsalt parandada.
Paneks siis selle Furtwangeni paari lausega paika. See on väike linnake, siin on KOGU AEG ühed ja samad inimesed. Siin on ainult 3 või nii pubi, kus ka aeg-ajalt peod toimuvad. Vaheldust on vähe. Ühistransport ei ole soodne ning samuti ühendused on halvad ja/või aeglased. Meesterahvaste kurvastuseks on naissooesindajad masendavas vähemuses ning ainult väike osa nendest vähestestki ei võta silmanägemist ära. Jah, ma olen mitmekordselt pimedaks jäänud :S
Kas ma tõesti olen ainult negatiivsetest asjadest rääkinud? Palun pange see homme algava eksamisessiooni arvele.
Okei... miks ma virisen? Sest ma võtsin endale eesmärgiks teha oma kahe viimase semestri ained siin ära. NING ma elan keskusest kõva 20min kaugusel. Seega suhtlemisvaegus on kõvasti tunda andnud (mitte, et ma oleks selle ajendil väga palju kodustele helistanud, ega?).
Aga muidu olen rahul. Peale sellist kriitikat selline järeldus? Okei, positiivsed küljed jäid muidugi mainimata :) Ülikool on väga tasemel. Õppejõud on pühendunud. Tudengiga arvestatakse. Välistudengite eest kantakse väga head hoolt. Välistudengeid on palju, seega ka kultuuriliselt hariv kogemus. Kaastudengid ei ole (enamjaolt) volaskid. Looduskaunis koht. Inimesed on sõbralikud.
Jah, ei olegi ju nii hull. Igatahes 2 semestrit oli täielik maksimum, mis siin olla tasub. Selle ajaga on Furtwangen ennast täiesti ammendanud.
Pikk jutt, kehva jutt. Lõpetuseks lisan veel ühe pildi Ida-Saksa turistidest.
Subscribe to:
Posts (Atom)
