Kolisin

Olen nüüd ratastel. Kahel rattal täpsemalt ;) Rattaga sõita on mõnus... Eestis võiks samasugused tingimused selleks tekitada, tõesti!

Sain päris head infot elukoha rentimise koha pealt. Esimene koht kus ma õnne proovin, on AKU Aalborg, ehk noortele mõeldud kinnisvarabüroo. Järjekorrad on tihtilugu pikad, kuid kuna ma olen sisuliselt kodutu, siis pannakse mind nimekirjas teistest ette. Esmaspäeval lähen sinna.

Neljapäeval ülikoolis avastasin möödaminnes "neljapäevapeo", ehk klubi, kus on neljapäeviti avatud uste päev. Ülejäänud päevadel on sissepääs ainult liikmetele. Seda klubi korraldavad tudengid ning õhkkond on väga vaba. Müüakse õlut, ka vaadiõlut. Väga odavalt. Valik on meeletu. On tasuta piljard ja lauajalgpall. Hunnik lauamänge. Hunnik töökorras nostalgilisi mänguvahendeid: commodore 64, nitendo, PS2, amiga, sega jne. Tagaruumis on kino ning projektoriga ühendatud Wii, Xbox ja PS3. Inimesed seal olid jällegi väga sõbralikud ja asjalikud. Ühiseid jututeemasid jagub. Järgmisel neljapäeval kavatsen liikmeks astuda. Mõned seal tehtud pildid siin.

Eile sain esimest korda kokku oma juhendajaga. Täitsa tore prantsuse päritolu mees on. Rääkisime veidi administratiivsetest probleemidest ja lõputöö tegemise metoodikatest. Esmaspäeval on konkreetsem koosolek projekti teemadel.

Samuti sain kokku kahe prantsuse tudengiga, kellega ma hakkan lõputöö alal koostööd tegema. Kõigepealt kokkasid nad koos ameerika tšikiga ülimaitsva lõunasöögi (pasta taanipärase spinati-kanaliha kastmega). Köök oli kogu maja peale ühine, seega paar inimest oli seal veel. Üks härrasmees näiteks rullis endale parajasti mõnusat suitsetamist. Peale sööki ja muud sai prantslastega nende projektist räägitud. Tüübid on nutid ja tegid mulle oma projekti päris hästi selgeks. Jõudsime selgusele, et viljakas koostöö võib meid kaugele viia. Meie tööd hiljem kombineerides annaks teha kompaktse ja taskukohase seadme, mis aitaks kätetutel inimestel arvutit ja erinevaid automatiseeritud seadmeid (ratastool, tuled, uksed jne.) ainult keele liigutamise abil juhtida.

Käisin kodus, kokkasin võõrustajatele ühe salati, jätsin hüvasti ning läksin kämpusesse üritusele. Esinesid 3 kuulsat taani koomikut. Mina veetsin aega taani noortega tutvust tehes, teed ja kakaojooki juues, lauajalgpalli mängides ja taanikeelseid roppusi õppides ja niisama ringi nuhkides. Jällegi olid korraldajateks tudengid. Näiteks turvad ja baaritöötajad on tudengitest vabatahtlikud. Seega oli pilet ka tasuta ning jookide hinnad suhteliselt madalad.

Peale seda suurt üritust kutsusid taani tudengid oma kolleegiumisse äftekale. Maandusime iraani päritolu kuti korterisse. Ilmus välja kast head taani õlut. Iraanlane võttis välja suure kilekoti soolamata pistaatsiapähkleid.

Viimase asjana eile kolisin esimeste võõrustajate juurest prantuse päritolu Oliviér juurde. Ta õpib akustikat ning töötab helimehena. Tal on hea muusikaline maitse -- sain temalt mõned uued lemmikud: Caravan Palace, Wax Tailor, c2c. Korter on siin suhteliselt väike (1 2). Kui kumbki meist tahab toa ühest otsast teise tahab liikuda, siis teine peab ennast koomale tõmbama.

Täna hommikul käisin kõrval asuvas hoones jõusaalis ja ujumas ja saunas. Ujula jõusaaliga maksab 60EEK/kord. Pärast kokkasin tohutu prae kartulit sibula ja ubade ning salatiga. Käisime ülikoolis ning mängisime lauatennist.

Selle kõigega saigi vastatud Mattiase küsimusele, et mis ma Taanis teen.

Teine õhtu

Täna on meil suurem õhtusöök. Selliseid toimub ainult umbes kord nädalas.
Umbes 4 korda nädalas on ka väiksemaid õhtusööke, kust võtab osa ainult umbes 8 inimest.

Paar action-pilti ka

Pidu on täies hoos :)

Esimene päev on selja taga

Tere fännid,

Üleeile pakkisin u. 30min-ga oma kama kokku -> D terminali -> laevale. Väike sisseost. Kajut sattus kokku 2 lätaka ning 1 eesti venelasega. Lätakatega mängisime turakat ja pläkutasime niisama. Sai kaua magada. Edasi Stockholm -> Arlanda lennujaam -> Kopenhaagen -> Aalborg.

Jõudsin 21:45 Aalborgi. Sobiv buss tuli kohe lennujaama rahvale järgi. Mul polnud kaasas aga ühtegi taani krooni. Sisse lastakse loomulikult eest ja piletit nõutakse näha. Võtsin südame rindu ja küsisin bussijuhilt tagasihoidlikult ega Eurodes maksta poleks võimalik :D Minu üllatuseks ütles bussijuht "you got a free ride, get in". Lisaks sellele aitas ta mind õiges kohas maha minna. Kohe esimesed positiivsed kogemused taani inimestest. Läksin otsejoones majutuskohta (couchsurfing.org kaudu hangitud (tasuta) kodumajutus saksa, uus-meremaa ja itaalia tüdruku korteris linna keskel.

Niipalju siis teekonnast siia. Panin korterist paar pilti üles (1 2 3).

Ajasime juttu, kinkisin tüdrukutele pudeli Vanakat (45%). Esialgu juleti vaid nuusutada. Täna õhtul läheb ilmselt testimiseks, kuna ootab ees korteripidu. Kusjuures kuna siin trepikojas on kõik tudengid ning kuna antud korter on viimasel korrusel (korruseid on 6 või nii) ning ainult viimasel korrusel on elutoad, toimub siin pidusid ÜRRIS tihti. Igav igatahes olema ei saa.

Läksime kohe esimene õhtu saksa tšikiga (Merieke-ga) välja ühte odavasse baari, kus ootas ees veel laudkond välistudengeid. Baar meenutas õhkkonnalt Valli baari ja veidike Matara Borozot oma püsiklientide suhtes. See on Merieke teada ainuke baar kus siiamaani suitsetatakse. Püsikliendid viibivad hommikul 8st öösel 3ni. Mängisime täringumängu ning pläkutasime, tudengid jõid Carlsbergi. Üks tüüp oli kitarriga ja kogu tuba laulis kaasa tuntud popplugusid. Lahkusime kella 1-2 vahel. Teised lauad olid selleks ajaks juba ebameeldivalt purjus. Mõned pildid (1 2) ja väike video.

Täna hommikul siis minek ülikooli ja linna kaema.

tagasivaade talvele

ehk Siim laseb mäest alla :)
vajuta siia

Uus postitus? Misasja?

Kolme päeva pärast on täpselt pool aastat viimasest postist möödas. Ja ma olen IKKA VEEL Saksamaal. Aga mitte kauaks. 16. juulil lendan kallile kodumaale suve nautima :)

Võtaks siis kuidagimoodi selle olemise siin paari sõnaga kokku, mis paneks siis sellele blogile punkti. Nagu visad külastajad on märganud, suurt blogijat minust ei ole. Samuti ei ole eriti võimalik välja vabandada, et ma inimestega vähe kontakti hoidsin. Eks tuleb ennast lihtsalt parandada.

Paneks siis selle Furtwangeni paari lausega paika. See on väike linnake, siin on KOGU AEG ühed ja samad inimesed. Siin on ainult 3 või nii pubi, kus ka aeg-ajalt peod toimuvad. Vaheldust on vähe. Ühistransport ei ole soodne ning samuti ühendused on halvad ja/või aeglased. Meesterahvaste kurvastuseks on naissooesindajad masendavas vähemuses ning ainult väike osa nendest vähestestki ei võta silmanägemist ära. Jah, ma olen mitmekordselt pimedaks jäänud :S

Kas ma tõesti olen ainult negatiivsetest asjadest rääkinud? Palun pange see homme algava eksamisessiooni arvele.

Okei... miks ma virisen? Sest ma võtsin endale eesmärgiks teha oma kahe viimase semestri ained siin ära. NING ma elan keskusest kõva 20min kaugusel. Seega suhtlemisvaegus on kõvasti tunda andnud (mitte, et ma oleks selle ajendil väga palju kodustele helistanud, ega?).

Aga muidu olen rahul. Peale sellist kriitikat selline järeldus? Okei, positiivsed küljed jäid muidugi mainimata :) Ülikool on väga tasemel. Õppejõud on pühendunud. Tudengiga arvestatakse. Välistudengite eest kantakse väga head hoolt. Välistudengeid on palju, seega ka kultuuriliselt hariv kogemus. Kaastudengid ei ole (enamjaolt) volaskid. Looduskaunis koht. Inimesed on sõbralikud.

Jah, ei olegi ju nii hull. Igatahes 2 semestrit oli täielik maksimum, mis siin olla tasub. Selle ajaga on Furtwangen ennast täiesti ammendanud.

Pikk jutt, kehva jutt. Lõpetuseks lisan veel ühe pildi Ida-Saksa turistidest.

Ida-Eurotripi ülevaade

Tere jälle!

Igatahes enda muljetest ei oskagi väga muud välja tuua, et tripp möödus üliedukalt. Näiteks Poola veekeskuses ei tea kuhu kadunud rahakoti kõigega sain ilusti infolauast tagasi ning Ronaldi pool ootamatult kõvasti kütma hakanud radika peale jäetud läpakas hoolimata deformeerunud aku korpusele läks isegi peale maha jahtumist käima (ning töötab siiamaani).

Ehk kahjud (üllataval kombel) puuduvad, nalja sai aga oi-kui-palju. Samuti vaatamata plaanide lahti jätmisele sai lõppeks täitsa sisutiheda tripi (st. näiteks kui kahe tunni jooksul kolme Ameerika kiirsöögikoha külastamist saab sisutiheduseks nimetada).

Tuhat tänu Ronaldile hea seltskonna eest ja et ta meid majutas. Suutsime Ronaldi päris viimase piirini ajada ning enne ära sõitmist tõsise näoga maha pandud lausele "Me otsustasime siiski jääda üheks päevaks veel" venis Ronaldi nägu ikka päris pikaks :P

Mõneid meenutusi reisist ka. Vahetult järgnev link ei pidanud olema "laiale ringile", seega palun mitte "levitada", eks? ;)
lünklikuid mõtteid reisist
Piltide peal olen ma ainult paaris kohas. Üldisest meeleolust saab aga sotti küll.
pildid veebis (palju)
kõik pildid ühte faili pakituna
videod ühte faili pakituna
Budapestis käisime sellel peol

Mina jätsin teistega hüvasti Viinis, kuhu mind kõik südamlike kallistustega lennuki peale saatsid. Loomulikult ei olnud ma Stuttgardist kodu poole saamist ette ära korraldanud ning pidin häda korras hilja õhtul hostelisse check-in'ima. Järgmisel päeval õnnestus mul saada kellegi jorsi auto peale, kes viis mu soodsalt sihtmärgile piisavalt lähemale.

Okei, soovin teile head ööd!
-Siim

Mõned pildid

Tere.

Aeglaselt, kuid siiski kuidagimoodi on kogunenud minu telefon-fotoaparaati pildid. Nüüd sorteerisin neid veidi ning panin ka netti üles. Head vaatamist!
http://www.foto24.ee/index.php?main=30&albumID=30378
http://www.foto24.ee/index.php?main=30&albumID=30381

Eile jõudsin koju nädalaselt autotripilt Euroopasse. Ma veel "hoiaks pinget üleval" ning veel midagi täpselmalt selle kohta ei räägiks. Julgen ettevaatlikult lubada, et mõne päeva pärast näeb ka hulganisti pilte ning siis ma kommenteeriks ka pikemalt.

Tervitades,
-Siim