Teekond Valentiinipäeva

Tähtsündmuse puhul otsustasin kokku kutsuda kõik sümpaatsed inimesed, kellega olen Taanis veedetud aja jooksul kokku puutunud. Kutsutuid oli 30 kanti, tulijaid lõppeks 5 (nn. "koorekiht"). Kohtumispaigaks kujunes kõrvalmajas asuv suure ühisköögiga tudengikodu. Siiani mulle selgusetutel põhjustel oli teistele kokkajaid peale minu veel mitu seltskonda. Olin küll samal päeval sealsetele tudengitele avalikult kuulutanud, et õhtul saab minu kulul tasuta süüa, kuid sellist pidu nagu eile õhtul oli, polnud juttude järgi toimunud jõuludest saati. Õgardeid-pidulisi oli silmamõõdu järgi 30 kanti. Toitu jagus parasjagu niipalju, et kõik said kõhu täis süüa ning siis veel lisaks peale. Itaallased tegid päris pitsat, oli kartuli-vormirooga, magustoiduks šokolaadikooki ning leidus veel üht-teist, mis meelde ei tule. Mina tegin tortilla-wrapi sisse mässitud taimetoitu, mis oli tõeline hitt :) Seal sisaldus sibulat, küüslauku, tšillipipart, teravat punast curry pastat, šampinjone, paprikat, rohelisi läätsi, pruuni riisi, juurviljasegu, juustu, maitseks oreganot, basiilikat ja soola. Muuaah!

Nadia Luxenbourgist, taanlane Christian, Anand Indiast, Franzi Saksamaalt, Joanna Poolast


Pidu voolas sujuvalt. Suurem osa rahvast olid värsked välistudengid, sinna sekka veel üksikud taanlased. Minu külalised (kutt Indiast ja teine taanlane) olid kaasa võtnud 10-packi Carlsbergi ning poolese Jäägu. Otsustasime, et õllel on minekut ning ostsime oma kuuese seltskonna tarvis lisaks veel 28 pudelit jääkülma Carlsbergi (tudengikodus on nimelt üks külmik, mis seisab alati õlle täis ning mille võti on vastava tudengi hoole all). Vastu võetud otsus, tuli välja, et oli väga edumeelne. Juuresolevast "HiFi"-st tuli peo esimeses faasis alati-kõigile-peale-minevat populaarmuusikat. Tabades hetke, kiskusin kaastudengi mobiilse leierkasti HiFi küljest ning panin mängima isikliku pleilisti "aastavahetus 2009/2010", aeg-ajalt olukorda sobivamaid palasid peale lükates.

Lõbusalt vintis peaga, kuid samas täie tõsidusega, sai samas ruumis olevat lauatennist mängitud. Õhtu käigus sai räägitud tühjast-tähjast, lõbusast, intrigeerivast, ning rohkelt nalja heidetud. Eri kultuuride ja arusaamade esindajad üritasid oma väärtusi selgitada ning teiste seisukohti mõista. Jagus meelelahutust ning usun, et ruumi jäi ka vaimsele arengule.

Tuli välja, et õllesid sai varutud täpselt õige kogus. Meeleolu oli ülev kuni viimase pudelini, peale mida viimane tugev piduline, taanlane Toomas, magama läks. Mina taarusin kõrgendatud meeleolus 20m eemal asuvasse koju ning uinusin hetkega õndsasse alkoholiga immutatud unenägudeta unne.

Peo videod

video 1
video 2
video 3

Pühapäeva hommikul

Laupäeva elamusi

Läbi lume sahiseva

...sõidab Siim ratta seljas.

Soovitan julgelt proovida antud talisporti. 5-10cm lahtise lume sees on täitsa vahva sõita. Eriti vahva on siis kui lumi on kõvadeks ebaühtlasteks vaaludeks sõidetud. Kui antud vaalud läigivad nagu poleeritud klaas, siis eriti vahva ei ole, sest ka 0km/h juures on ratta selga saamisega suuri raskusi.

Lahtise lume sees on kiiresti mõnusam sõita kui aeglaselt. Niikuinii on raske sõtkuda, parem juba kiiresti sõita, et tee lühem tunduks. Kõrgema käiguga on tasakaal ka parem ning saab rohkem driftimisele keskenduda. Rooli eriti keerata ei tohi. Samas on ratas alajuhitav ning sealt tulebki antud "driftimise" fiiling.

Midagi põrutavat viimasel ajal juhtunud pole (ka rattaga kukkumist mitte). Pühapäeval saabus poolakast korterikaaslane. Akna taga elab jänes.

Täna enne trenni otsustasin poes käia. Võtsin 2kg porgandeid, 3kg õunu, 0,5kg leiba ning plaanisin veel võtta paki piima. Aga ennäe imet:

Muidu täiesti normaalne hapupiim, ainult, et tänase kuupäevaga, maksis 31EEK asemel 4,20EEK. Otsustasin, et massi ratta stabiliseerimiseks pole kunagi liiga palju ning ladusin kõik kolm allahinnatut korvi.

Niisiis olid mul kaasas trenniasjad, läpakas seljakotis ning veel 9kg poekaupa. Hapupiimad ja porgandid läksid nööridega seljakotti, ülejäänud tavaar spordikotti.



Trenni jõudsin taas parajasti nii hilja, et olin minuti pealt sulgemisajaks pestud ja riides. Valgujooki ning õunu nautusin seekord jõusaali ees koridoris:


Seejärel tuli ratas taas sõiduvalmis pakkida ning algas 3,5km kodutee seiklus:


Eriti lõbus on lume sees mäest üles sõita. Peale sellist sõitu on keha päris soe ning t-särgi väel õues on tunne nagu oleks kesksuvel lõõmava päikese käes, vaid jahe rannatuul jahutamas keha.